Stockholmi sündroom

31aastane vallaline ja lastetu Annika töötab naisteajakirja toimetuses. Tööd on palju ja seetõttu ei ole ta saanud võtta endale isegi koera, kellest on ammu unistanud.

Nüüd antakse naisele ülesanne kirjutada kogemuslugu pimekohtingutest ja ta loodab salamisi, et ehk õnnestub sel moel kellegi toredaga tutvuda. Kahjuks paistavad kandidaadid silma mitmesuguste veidruste poolest ja "printsi" ei paista kuskilt.

Juhuse ja ootamatu uudise tõttu saabuvad aga Annika ellu suured muutused: kaunis Stockholm, palju koeri ja ... võib-olla ka üks eriline koeraomanik.

„Kõige rohkem pakkus mulle huvi Stockholm, sest see tundus mulle võrratult kaunina, eriti vanalinn. Minu korteri seinu kaunistasidki mitmed pildid just Stockholmi vanalinnast. Juba neli aastat järjest oli mulle saanud harjumuseks sõita igal suvel korra Rootsi. Kindel plaan seda teha oli mul ka tänavuse puhkuse ajal juulis.“